Share on facebook
Share on linkedin
Share on email
Miks on sageli nii, et keskmisest võimekamad inimesed on oma oskuste, võimete ja omaduste suhtes erakordselt kriitilised ning vaatamata sellele, et neil oleks justkui olemas kõik eeldused edu saavutada, ei jõua nad kunagi kaugemale unistustest?
Ilmselt tead samuti kedagi, kes konutab oma maineka ülikooli magistrikraadiga keskpärasel ametikohal ja plaanib võtta kolmanda kassi, sest vaatamata heale välimusele ei ole ta siiani endale sobivat kaaslast leidnud.
Samas on neid, kes hoolimata katkenud haridusteest töötavad prestiižikal ametikohal ning kellel on vaatamata tagasihoidlikule välimusele kena kaaslane.
Albert Bandura, Stanfordi ülikooli sotsiaalteaduste emeriitprofessor psühholoogia erialal on kirjeldanud enesetõhususe uskumuse rolli selles, kuidas inimene tunneb, mõtleb ja käitub. Need inimesed, kellel on tugev usk oma võimetesse ja kes suhtuvad keerulistesse ülesannetesse kui väljakutsetesse, suudavad pühenduda lahenduste leidmisele ja tagasilöökide korral koguvad end kiiresti. Madala enesetõhususe usuga inimestel aga on väikesed püüdlused, nad hoiduvad keerulistest olukordadest, sest tajuvad neid ähvardavatena, või annavad raskuste korral kergesti alla ning jäävad kinni takistuste ja iseenda puuduste ennasthävitavatesse mõttemustritesse.
Usk oma toimetulekusse mõjutab seda, kui suurt stressi keerulistes olukordades kogetakse.
Enesetõhususe uskumuse kujunemine
Uuringute kohaselt on üks enesetõhususe uskumuse kujunemise teguritest eduelamus. Need, kes on saanud kogemuse järjepideva pingutuse tulemusena edu saavutamisest, kalduvad oma enesetõhusust hindama kõrgemalt kui need, kes on enne enesekindluse kujunemist läbikukkumisi kogenud.
Teiseks võivad mõju avaldada sotsiaalsed eeskujud. Endaga sarnaste inimeste õnnestumise nägemine suurendab usku sellesse, et võime ka ise sellega hakkama saada. Võimekad eeskujud õpetavad vaatlejatele oma käitumise ja mõtteavalduste kaudu ka tõhusaid oskusi ja tegutsemisviise ning paremuse poole püüdlemine suurendab nende tunnetatud enesetõhusust. Samas võib eeskujude läbikukkumisele tunnistajaks olemine õõnestada usku enda õnnestumisse.
Kolmas tegur enesetõhususe usu kujunemisel on veenmine. Inimesed võtavad end sageli kokku ja püüdlevad edu poole siis, kui neid veenda, et neil on olemas kõik vajalik õnnestumiseks. Samas on keeruline seda uskumust hoida, kui veenmine on ebarealistlik ja soovitud tulemust siiski ei saavutata. Tasub ka teadvustada tõsiasja, et tihti kalduvad inimesed, kellele on enesekindluse kujunemise järgus sisendatud, et nad ei ole piisavalt head, otsima märke selle kinnituseks, ning seetõttu väljakutseid vältima ja kergemini alla andma.
Neljas enesetõhususe uskumuse kujunemise tegur on pingeolukorras tekkivate füüsiliste ja emotsionaalsete reaktsioonide tõlgendamine. Sageli antakse ärevuse või ebamugavustunde ilmnedes lihtsasti alla, sest neid tajutakse ohuna füüsilisele või vaimsele tervisele. Stressi leevendamise harjutamine ja negatiivsusele kalduvate tõlgenduste muutmine võib sellisel juhul aidata pingutusega kaasnevat ebamugavust kontrollida ja taluda.
Positiivset enesetõhususe usku saab arendada
Turvaline valik on võtta vastu ainult need väljakutsed, millega tead end hakkama saavat. Tehes ainult seda, milles juba vilunud oled, ei arene sa edasi. Oluline on endale teadvustada, et kannatusi ei põhjusta mitte stressirohked olukorrad, vaid tajutud võimetus nendega toime tulla.
Uskumus oma võimete kohta mõjutab seda, milliseid valikuid sa elus teed, kui motiveerituna end tunned, vastupidavust vastasseisudele, vastuvõtlikkust stressile ja depressioonile ning elamise kvaliteeti.
Selleks, et uute väljakutsetega silmitsi seistes oma ebaõnnestumishirmule vastu astuda:
Artikkel on ilmunud 3.detsembril 2019 Äripäeva ajakirjas Raamatupidamise Praktik https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2019/12/02/usk-oma-voimetesse-annab-tiivad