Share on facebook
Share on linkedin
Share on email
Mis lugu sa endale räägid?
Mis puudutab enesehinnangut ja eneseväärikust, siis on ainult üks inimene, kelle arvamus on päriselt oluline – sina ise. Nägemust endast tuleks aga objektiivselt hinnata, sest tihti kipume me olema iseenda suurimad kriitikud.
Glenn R. Schiraldi, Ph.D, kirjeldab elutervet enesehinnangut kui realistlikku, tunnustavat nägemust iseendast. Ta kirjeldab tingimuteta inimväärikust selliselt, et igaüks on sündinud siia ilma suutlikusega elada rahuldustpakkuvat elu hoolimata sellest, et kõigi omandatud oskustepagas on erinev ning rõhutab, et põhiväärtus ei sõltu välise maailma pakutavatest hüvedest nagu rikkus, haridus, tervis, staatus või varasem kohtlemine.
Mõned inimesed kulgevad läbi elu otsides väiksematki tõestust saamaks kinnitust end piiravate uskumuste kohta. Nad mõistavad enda üle pidevalt kohut ja karistavad eluaegse enesekriitikaga.
If you wouldn’t say it to a friend, don’t say it to yourself
Järgnevad sammud võivad aidata parandada eneseväärtust ja tõsta enesehinnangut:
1.Ole teadvel
Me ei saa muuta midagi, kui me ei ole teadikud sellest, et see muutmist vajab. Saades teadlikuks oma negatiivsest sisekõnest hakkame eemalduma sellega kaasnevatest negatiivsetest tunnetest ning vähendame enda identifitseerimist nende kaudu. Ilma selle teadlikkuseta on väga lihtne langeda ennast piirava sisekõne lõksu ja seda uskuma jääda. Nagu meditatsiooniõpetaja Allan Lokos on öelnud: „Ära usu kõike, mida sa mõtled. Mõtted on lihtsalt mõtted.“
Kohe, kui tabad end enesekriitika libedalt teelt, tedvusta lihtsalt seda, mis sinu sees toimub, ole selle suhtes uudishimulik ja tuleta endale meelde: „Need on mõtted, mitte faktid.“
2. Muuda oma lugu
Meil kõigil on narratiiv või lugu, mille me oleme iseenda kohta loonud ning mis kujundab meie kuvandit endast. Kui soovime muuta seda lugu, peame mõistma, kust see pärineb, kust me oleme saanud sõnumid, mida iseendale ütleme. Kelle hääle me omaks oleme võtnud?
Jessica Koblenz, Psy.D. sõnul korratakse mõnikord tahtmatuid negatiivseid mõtteid nagu „ma olen paks“ või „ma olen laisk“ peas nii sageli, et hakatakse uskuma, et need on tegelikkus. Need mõtted on kusgilt õpitud, mis tähendab, et neid saab muuta. Võid alustada sellega, et sõnastad täpselt, mida sa sooviksid enda koha uskuda ning kordad neid sõni iseendale iga päev.
Thomas Boyce, Ph.D., toetab afirmatsioonide kasutamist. Boyce’i ja tema kolleegide poolt läbi viidud uuringud on näidanud, et positiivsete kinnituste treenimine, näiteks kirjutades minuti jooksul nii palju erinevaid positiivseid asju enda kohta, kui pähe tuleb, on vähendanud depressiooni sümptomeid. Suurem arv kirjalike positiivseid afirmatsioone on korrelatsioonis paranemisega. “Kuigi afirmatsioonidel on halb maine,” ütleb Boyce, ” võivad nad aidata.”
3. Väldi võrdluse-meeleheite jäneseurgu langemist
„Kaks olulist punkti enesehinnangu parandamiseks, on aktsepteerimise praktiseerimine ja enda teistega võrdlemise lõpetamine,” ütleb psühhoterapeut Kimberly Hershenson. „Ma rõhutan, et lihtsalt sellepärast, et keegi teine sotsiaalmeedias või isegi päris elus tundub õnnelik, ei tähenda see, et nad on ka tegelikult õnnelikud on. Võrdlus toob kaasa negatiivse sisekõne, mis põhjustab ärevust ja stressi. ” Madal eesehinnang võib negatiivselt mõjutada nii teie vaimset tervist kui ka teisi eluvaldkondi, nagu töö, suhted ja füüsiline tervis.
4. Leia enda tugevused
Albert Einstein ütles: „Kõik on geeniused. Aga kui te hindade kala tema võime järgi puu otsa ronida, elab ta kogu oma elu uskudes, et on loll. ”Meil kõigil on oma tugevused ja nõrkused. Keegi võib olla suurepärane muusik, kuid kohutav kokk. Kumbki kvaliteet ei määratle nende inimeste põhiväärtust. Märgake, millised on teie tugevad küljed ja usaldage, eriti eneses kahtlema lüües, tundeid, mida need tugevused endas kannavad. Lihtne on üldistada kui olete midagi „untsu keeranud“ või „ebaõnnestunud”, kuid meenutades iseendale, milles te suurepärased olete, näete märksa realistlikumat pilti.
Psühhoterapeut ja sertifitseeritud seksuaalterapeut Kristie Overstreet soovitab endalt küsida: „Kas teie elus on olnud aegu, kus teil oli parem enesehinnang? Mida sa tegid oma elu selles staadiumis? ” Kui teil on raske enda tugevust tuvastada, paluge sõbral neid teile nimetada. Mõnikord on teistel lihtsam näha meie parimaid omadusi, kui meil endal.
5. Tee trenni
Paljud uuringud on näidanud korrelatsiooni treeningu ja kõrgema enesehinnangu ning parema vaimse tervise vahel. „Treenimine, eriti jõutreening, mis võimaldab jälgida oma saavutusi, väestab meid nii füüsiliselt, kui ka vaimselt. Treeningud loovad teie päevakavasse aja enesehoolduse jaoks. ” ütleb Debbie Mandel, raamatu „Stressist sõltuvuses“ autor. Ta soovitab asendada ühe ülesande oma igapäevasest tegevustenimekirjast millegi lõõgastava või lõbusaga teha ja jälgida, kuidas tunne on. Samuti avaldavad positiivset mõju inimese enesetundele muud enesehooldusvormid, nagu õige toitumine ja piisav uni.
6. Aita teisi
Hershenson soovitab vabatahtlikuna aidata neid, kellel on elus kehvemini läinud. „Teiste teenimine aitab teid iseenda peast välja saada. Kui teil on võimalik kedagi teist aidata, keskendute vähem oma probleemidele. ”
David Simonsen, PhD, nõustub:„Ma leian, et mida rohkem teed oma elus midagi, mille üle võid uhke olla, seda lihtsam on sul enda väärtust märgata.Tehes asju, mida te aususväärseteks peate, on üks võti, kuidas oma enesehinnagut tõsta.See võiks olla midagi käegakatsutavat.Abistamine kodutute varjupaigas, loomade varjupaigas, Vanem Vend, Vanem Õde organisatsiooni programmis osalemine.Need on asjad, mis on tähendusrikkad ja annavad väärtust mitte ainult endale, vaid ka kellelegi teisele. ”
On iidne tõde, et see, mida me maailmale anname, kipub meile tagasi tulema. Selle katsetamiseks veetke üks päev jagades teadlikult positiivsed mõtted ja käitumist neile, kellega te kokku puutute ning vaadake, mis teile tagasi tuleb ning märgake, kuidas teie tuju paraneb.
7. Andesta
Kas teie elus on keegi, kellele te pole andeks andnud? Endine partner? Pereliige? Teie ise? Pidades kinni kibeduse või pahameele tundetest, hoiame end takerdunud negatiivsuse tsüklisse. Kui me ei ole endale andeks andnud, hoiab häbi meid enesesüüdistuse nõiaringis.
„Iseendale ja teistele andestamine on leitud olevat enesehinnangut parandav,” ütleb Schiraldi, „võib-olla sellepärast, et see ühendab meid oma loomult armastava olemusega ja õpetab inimeste aktsepteerimist hoolimata meie vigadest.” Ta viitab budistlikule andestuse meditatsioonile, mida on võimalik harjutada igal ajal: “Palun vabandust, kui ma olen kellegi teadlikult või teadmatult haiget teinud. Ma annan andeks, kui keegi on mulle teadlikult või teadmatult haiget teinud. Ma annan andeks, kui ma iseendale teadlikult või teadmatult haiget olen teinud. “
8. Pea meeles, et sa ei ole sinu olukord
Teie olukorra ja teie enda eristamine on eluterve enesehinnangu võti. Schiraldi sõnul anname turvalise aluse enesearengule kui tunnustame enda sisemist väärtust ja armastame oma ebatäiuslikku osa. „Selle turvatundega on areng nauding, mitte hirm ebaõnnestumise pärast, sest ebaõnnestumine ei muuda meie põhiväärtust.”
Me kõik oleme sündinud lõpmatu potentsiaaliga ja samaväärse väärtusega kui kõik ülejäänud inimesed. Uskumus, et me oleme midagi vähemat, on aja jooksul õpitud ning seetõttu saab järjepideva tööga ja enese vastu kaastundlik olles õppida enesehävituslikke mõtteid ja uskumusi muutma. Eespool kirjeldatud sammude astumine on algus eneseväärtuse parandamiseks või nagu Schiraldi ütleb „eneseväärtuse äratundmiseks. See on igas inimeses olemas. ”
Allikas: www.psychologytoday.com