turn-on-2933016_1920
Gerda Urva

Gerda Urva

Kontrollivajadust tasub ohjes hoida

Organiseeritus võib tööelus küll kasuks tulla ja aidata kaasa eesmärkide saavutamisele, ent liigse kontrollimisega on töökollektiivis, eriti aga lähedastes pere- ja sõbrasuhetes on väga kerge jätta endast mulje kui kiuslikust ja kamandavast inimesest, kelle jaoks pole miski küllalt hea.

Sulle meeldib organiseeritus. Su kodu peab olema korras sellisel viisil, nagu sulle meeldib, su ajakava on kindlalt paigas. Sa jälgid hoolega, mis mulje sa inimestele jätad, ning käitud alati väliselt rahulikult ja tasakaalukalt. Või meeldib sulle oma lähedaste tegemistel ja käitumisel silma peal hoida, anda neile pidevalt märku sellest, kui sa nende käitumist või tegutsemisviisi heaks ei kiida, anda tungivaid soovitusi sõita sihtpunkti kindlat marsruuti pidi või maitsestada toitu just nende maitseainetega, millega sina seda tavaliselt teed. Mis viisil see ka ei avalduks, soovid sa, et kõik oleks kontrolli all.

Kuidas aru saada, kas oled süstemaatiline ja organiseeritud inimene, kes on orienteeritud tulemustele ja soovib inimestele parimat, või kontrollifriik, kelle ümber peavad kõik nööri mööda käima?

Seitse märki, mis viitavad sellele, et sul on liigne vajadus kontrollida

Psühhoterapeut, sotsiaaltöötaja ja rahvusvaheliselt tunnustatud vaimse tervise ekspert Amy Morin on välja toonud märgid, mille põhjal võib oletada, et sul võib olla liigne kontrollivajadus.

• Sul on keeruline töötada ühtse meeskonnana

Meeskonnatöö eeldab teatavat kontrollist loobumist, mis on liigse kontrollivajadusega inimese jaoks keeruline. Isegi kui ta vastutab vaid väikese osa eest lõpptulemusest, leiab ta, et teised tiimiliikmed ei tee asju õigesti, ning tunneb vastupandamatut soovi dirigeerida kõikide meeskonnaliikmete käitumist ja tegemisi.

• Sa usud, et vastutad ainuisikuliselt oma edu eest

Liigse kontrollivajadusega inimese plaanis ei ole ruumi eksimustele ega ebasoodsale ajastusele või keskkonnale. Kui miski ebaõnnestub, tähendab see tema jaoks, et ta pole piisavalt pingutanud, ja ta süüdistab iseennast selles, et kõik ei läinud plaanipäraselt.

• Sa püüad veenda teisi inimesi muutuma

Liigse kontrollivajadusega inimene usub, et ta teab täpselt, mis kellegi jaoks parim on, ning üritab soovitades, käsutades või manipuleerides veenda inimesi tema viisil käituma ja tegutsema.

• Sul on keeruline säilitada tähendusrikkaid suhteid

Liigse kontrollivajadusega inimene paneb oma nõudmiste ja soovimatute nõuannetega inimesi teda tõrjuma, mis teeb tervete ja harmooniliste isiklike ja töösuhete hoidmise keeruliseks.

• Sa püüad ennetada soovimatute asjade juhtumist

Tormiks valmistumise asemel püüab liigse kontrollivajadusega inimene tormi ennetada ning kulutab suure hulga aega ja energiat sellele, et kontrollida kontrollimatut.

• Sa ei delegeeri

Liigse kontrollivajadusega inimese moto on: „Kui soovid, et miski saaks hästi tehtud, tuleb see endal ära teha.” Ta keeldub delegeerimast, sest on veendunud, et peab lõppkokkuvõttes kulutama rohkem aega teiste vigade parandamisele. Isegi kui ta delegeerib, soovib ta iga tehtavat sammu kontrollida.

• Sul on keeruline kaasa tunda inimestele, kes teevad vigu

Kuna liigse kontrollivajadusega inimene usub, et edu tagab ainult piisav pingutus, on tal keeruline kaasa tunda inimestele, kellel ei lähe hästi. Ta näeb ekslikkust kui märki laiskusest ja rumalusest ning usub, et igaüks, kes piisavalt pingutab, on võimeline edu saavutama.

Kuidas liigne kontrollivajadus ka ei avalduks, üritab selline inimene alati oma emotsioonide kontrollimise asemel kontrollida keskkonda ja inimesi selles.

Liigse kontrollivajaduse põhjused ja võimalused sellest vabaneda

Psühhoterapeut Tanvi Pateli sõnul tunnevad inimesed sageli vajadust kontrollida siis, kui nad on kasvanud keskkonnas, kus oli väga vähe etteaimatavust ning neid ümbritses ebakindlus ja kaos. Tihti on neil tulnud olla väga väiksena tubli ja endaga hakkama saada ning nad on kogenud abitust, mis on sundinud varakult ohjad enda kätte võtma. Kuigi kaos ja ebakindlus võivad lapsepõlve maha jääda, siis vajadus stabiilsuse järele jääb. Täiskasvanuna aitab kontrollimine tunda end kindlamalt, mõjukamalt ja turvalisemalt, sest perfektsuseihaluse taga on soov kaitsta ennast ja teisi vigade tegemise ning selle tagajärjel haiget saamise eest.

Ükskõik mis põhjusel liigne kontrollivajadus tekkinud on, tekitab see inimesele endale või teda ümbritsevatele sageli probleeme, sest elu oma olemuselt on pidevas muutumises ja ettearvamatu. Pidev keskendumine asjadele, mida ei ole võimalik kontrollida, toob Amy Morini sõnutsi tihti kaasa ebasoovitavad reaktsioonid pidevast ärritusest kontrollimatu vihani. Samuti seostatakse pikaajalist liigset kontrollivajadust ärevushäirete, depressiooni või muude pikaajalise stressiga seotud tervisehäirete tekkimisega.

Kuigi kontrollivajadusest lahti laskmine võib tunduda hirmutav ja ebaturvaline, on see vaimse tervise ja suhete säilimise huvides oluline. Vaimse tugevuse saavutamiseks on oluline õppida kontrollima oma emotsioone, selle asemel et püüda kontrollida end ümbritsevat. Ebamugavustega toimetuleku võime kasvatamiseks võid proovida järgmisi nippe.

Praktiseeri joogat

Jooga aitab rahustada meelt ning reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist.

Pea oma mõtete ja tunnete kohta päevikut

Tunnete ja mõtete hinnangutevaba kirjapanek aitab läbi töötada kõike, mis pinnale kerkib. Päeviku pidamine võib aidata ka selgust saada, kust liigne kontrollivajadus alguse on saanud.

Lükka kontrollimist edasi

Selle asemel et kohe sekkuda, lase asjadel natuke aega olla. Sul on alati võimalik hiljem sekkuda.

Alusta väikestest asjadest

Tee oma päevaplaanis mõni väikese muudatus, sõida tööle teist kaudu või proovi kohvikus uut toitu.

Loobu üleplaneerimisest

Sageli kulub üksikasjalike tegevuste nimekirjade tegemisele rohkem aega kui asjale endale. Pane kirja suuremad eesmärgid ning ära kuluta aega ja energiat päeva minuti täpsusega planeerimisele.

Harjuta leppimist asjadega, mida muuta ei saa

Leppides sellega, et ettearvamatus on vältimatu, väldid ärevusse uppumist ja lood võimaluse ebatervislikust kontrollivajadusest loobumiseks.

 

Artikkel on ilmunud 27.septembril 2019 Äripäeva ajakirjas Raamatupidamise Praktik
https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2019/09/27/kontrollivajadust-tasub-ohjes-hoida

Share on facebook
Share on linkedin
Share on email