Stressi bioloogiline eesmärk on suurendada valmisolekut ohuolukorras toimetulekuks. Vaatamata sellele, et füüsilist ohtu kujutavaid olukordi on meie elus võrdlemisi vähe, tajuvad meie meel ja keha stressitekitavatena ka muutusi ja üleminekuid, sest need sekkuvad olemasolevasse tasakaalu ning nõuavad kohandumist.
Stress on meie igapäevane kaaslane, mis võib väljenduda emotsionaalselt ja füüsiliselt tuntava pingeseisundina. Tihtipeale tajutakse stressitekitavatena olukordi, kus ohus on praegune elustiil, isiklik turvalisus, majanduslik või emotsionaalne stabiilsus, sotsiaalne staatus, väärtussüsteem või minapilt. Ohu tajumine on astmeline. See algab meelelise aistinguga – nähakse, kuuldakse või kogetakse midagi, mis käivitab kognitiivse töötlemise, mille käigus sündmus sildistatakse, antakse hinnang selle tähenduse ulatusele ja määratakse meie elule tekitatava lõhestatuse määr.
Juhtunu mõju oleneb tajust ja hinnangust
90/10 printsiibi kohaselt oleneb meiega juhtunu mõju meile 90% ulatuses sellest, kuidas me seda tajume või mis hinnangu sellele anname. Meil pole kontrolli 10% meile peale sunnitud sündmuste üle, aga ülejäänud 90% osas on meie valik, kuidas me olukordi tajume ja tõlgendame ning mismoodi neile reageerime. Aktiivne ja optimistlik suhtumine leevendab tõhusalt stressi ähvardavat mõju. Lootus, julgus, leidlikkus, soov luua uus korrastatus võivad muuta stressi arenguvõimaluseks.
Enamik tööstressi põhjustavatest teguritest tuleneb suhtlemisest. Ootused tunnustusvajaduse rahuldamisele, iseseisvuse piiramine, tülikad ettekirjutused ülesannete täitmise viisidele ja ajale või isiklike piiridega mittearvestamine võivad igapäevasel suhtlemisel pingeid ja rahulolematust tekitada. Tihtipeale tõlgendatakse erinevate isiksuseomaduste ja käitumisstiiliga inimeste motiive ekslikult. Öeldakse küll, et erinevus rikastab, aga pahatihti ajab see meid kõigepealt närvi.
Keegi, kes on otsekohene, kohusetundlik ja produktiivne ning kelle jaoks on tähtsaim leida õige lahendus, võib südamepõhjani vihastada inimese peale, kes on kannatlik, rahuarmastav ja toetav ning peab olulisimaks mitte seda, et tal on õigus, vaid et valitseks rahu ja üksmeel. Esimene võib leida, et tema peab üksipäini rabama, mõistmata, et teise oskus positiivset ja rahumeelset õhkkonda luua on meeskonna toimimise seisukohalt väga tähtis. Inimesed, kes on otsusekindlad, juhinduvad peamiselt eesmärgist ja saavutustest ning peavad kõige tähtsamaks seda, et neil on õigus, on edukad juhid kriisiolukorras. Rahuajal on tõenäoliselt edukam juht, kes peab olulisemaks õigetele väärtustele häälestumist ning on õiglane, lugupidav ja tunnustav.
Korda ja selgeid juhiseid armastav perfektsionist, kelle jaoks on olulisim, et asjad oleks tehtud õigel viisil, võib oma mina-tean-kõike-suhtumisega teistes alaväärsustunde tekitada vaatamata sellele, et ta teab tõesti väga palju ning suudab vajaliku organiseeritult ja keskendunult ära teha. Mainimata ei saa ka jätta meelelahutajaid, mitmekesisust, vaheldust ja suhtlemist armastavaid ning riskialteid isiksusi, kes innustavad inimesi uusi asju proovima. Nad võivad perfektsionistidel harja tõsiselt punaseks ajada, sest tunduvad tõeliste tuulepeade ja oportunistidena, aga tihtipeale sünnivad just nende esialgu hullumeelsetena tunduvatest ideedest uuenduslikud ja edukad ettevõtmised.
Küps täiskasvanu teadvustab oma tugevusi ja nõrkusi
Inimese olemust pole võimalik muuta, kuid küps täiskasvanu suudab analüüsida oma tugevusi ja nõrkusi ning mõista oma isiksuse kujunemise põhjuseid. Šveitsi psühhiaater Carl Gustav Jung nimetas isiksuse osasid, mis on jäänud tervikusse integreerimata, varjuks. Need võivad olla väärtused ja omadused, mida ei suudeta aktsepteerida ja seetõttu endas alla surutakse. Tegemist võib olla negatiivseks peetavate ja destruktiivsete omadustega nagu agressiivsus või kadedus, kuid endas võidakse eitada ka haavatavat, armastavat ja tundlikku osa. Selliseid ilminguid on Jungi teooria kohaselt mõjutanud konkreetse inimese perekondlik ja kultuuriline taust.
Selleks, et end sügavamalt mõista ja endas allasurutut teadvustada, on kasulik mõelda olukordadele ja inimestele, kes meid kõige enam ärritavad. Võib-olla on muretu ellusuhtumine ja lõbujanu olnud lapsepõlves keelatud ja taunitud ning seetõttu ebasoovitavaks peetud, mistõttu on see omadus alateadlikult negatiivseks sildistatud ja endas kõrvale tõrjutud. Või on hoopis päritoluperekonnas kogetud perfektsionism, ülim organiseeritus ja kõrgete standardite hoidmine olnud nii piirav ja vastumeelsust tekitav, et endale on alateadlikult antud lubadus mitte kunagi ise selliseks muutuda.
Oluline on mõista, et ükski omadus ei ole iseenesest halb. Igal omadusel ja isiksusetüübil on oma tugevused ning need on võimalik parimal viisil enda ja ümbritseva jaoks tööle panna. Meeskonna, perekonna jms grupi heaks toimimiseks on väga tähtis mõista, et enamikul inimestel on meeskonnas mingi kasulik roll.
Igaühe ootused ja vajadusel on erinevad
Teades inimeste omadusi ja väärtusi on võimalik aru saada, millist osa nad meeskonnas täidavad ja kuidas nendega suhelda. Esitan väljakutse igihaljale tõele „tee teistele teda, mida sa soovid, et sulle tehakse” ja kutsun üles tegema teistele seda, mida nemad soovivad, et neile tehakse. Igaühe ootused ja vajadusel on erinevad. Ei ole mõtet teisele pakkuda midagi vastu tahtmist, lihtsalt sellepärast, et see meile meeldib. Selline käitumine võib tuua soovitule vastupidise tulemuse. Samuti on asjatu oodata inimeselt selliste oskuste ja omaduste kasutamist, mis pole talle jõukohased, olulised või sobivad.
Dale Carnegie’ igihaljas suhtluspiibel „Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi” julgustab inimeste paremaks mõistmiseks kasutama suhtlemisel järgmisi võtteid:
- tundke siirast huvi teiste inimeste vastu ja julgustage neid endast kõnelema;
- olge sõbralik ja naeratage;
- osutage lugupidamist teiste inimeste arvamuste vastu ning suhtuge osavõtlikult nende mõtetesse ja soovidesse;
- julgustage, tunnustage ja osutage väikesi tähelepanuavaldusi;
- kui olete eksinud, tunnistage seda julgelt;
- kõnelge oma vigadest enne, kui hakkate teist inimest kritiseerima;
- ärge haavake teise inimese tundeid;
- ärge proovige teist inimest ümber kujundada;
- kombekus ja taktitunne võimaldavad vältida või vähemalt leevendada 90% arusaamatustest.
Artikkel on ilmunud 21. juunil 2019 Äripäeva ajakirjas Raamatupidamise Praktik https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2019/06/17/suhtlemisstressi-pohjustavad-erinevused